Lugejate arvamus: tööle saamiseks peab olema... nupsu?!

Nagu näitavad inimeste kogemused, ei maksa tööotsijal olla liiga vana, haritud, lõhnav ega pikk. Leidub asutusi, kus ei loeta kandidaadi CVd läbi ega teata, mis kohta täpsemalt pakutaksegi. Ainult loe ja imesta!

Mina Minake
Asutusse tuli uus ülemus, soovis minuga vestelda, et kas meie koostööl võiks olla tulevikku. Nö tööintervjuu jooksul ei saanud ma öelda MITTE ÜHTEGI sõna, terve aeg rääkis vaid uus ülemus. Ta jõudis rääkida kõigest, aga ei huvitunud mitte ühegi küsimusega minu oskusest või ootustest. Intervjuu lõppedes sain esimest korda sõna ja kõik, mis ma ütlesin, oli: "Ma ei soovi oma töökohal jätkata."

Raili
Peale kooli lõpetamist alustasin töökoha otsinguid. Soovisin leida erialast tööd, kuid mulle oli väga oluline, et tulevasel töökohal oleks mul juhendaja, kes mind vajadusel õpetaks.

Leidisn raamatupidamisassistendi töökuulutuse, kus oli tööülesanneteks kirjutatud "erinevate raamatupidamistoimingute teostamine" ning veel nõuded kandidaadile. Nõudmised ei olnud väga ulmelised ning leidsin ennast sellele kohale sobivat. Igaks juhuks helistasin ning küsisin, mida tähendab "erinevate raamatupidamistoimingute teostamine" kas see on andmesisestus või raamatupidamine algusest lõpuni? Sain väga kurja vastuse osaliseks: "Kui olete huvitatud, siis saatke oma CV. Telefoni teel me infot ei edasta".

Kutsti siis mind vestlusele! Esimene tööandja poolne lause: "Kas bilanssi varem teinud olete? Meil on vaja pearaamatut asendada tema äraolekul." No, ei olnud ju varem bilanssi teinud, see ju mu CV-s kirjas. Igatahes vestluse esimese viie minuti jooksul sain vastuse, et ma ei ole sobiv kandidaat. Küll jäi mul hinge kraapima okas, et miks ei öeldud kohe telefonis, et otsitakse bilansivõimalist inimest.

kati
kogemus eilsest. otsest ei olnud tegemist töökuulutusele vastamisega vaid mind kutsuti uurimusasutusse eesmärgiga siis minu hinnangul välja selgitamaks kas võiksime teha koostööd erinevate uurimusprojektide koostamise, läbiviimise ja anlüüsimisega. mitte ühtegi küsimust ei esitatud selle kohta milliste uurimismeetodite või projektidega olen töötanud vaid küsimused olid peamiselt suunatud minu poliitiliste vaadete kohta. ehk mida arvan poliitikast, mis teeksin siis kui mulle obama helistaks ja küsiks mis ta afganistaniga tegema peaks jne. millised on olukorrad mis tekitavad kultuurilist stressi jne. minu hinnangul absoluutselt irrelevantsed uurimusülesannetega toimetulemiseks. ehk siis otsiti võibolla inimest kes oskaks kirjutada nö. 'õigeid' tulemusi.

Kalle
Käisin vestlusel ühes riigiasutuses ning tulevane ülemus küsis, et kas kõik lapsed olen saanud ühe naisega? Ma ei osanud sellise küsimuse peale midagi ütelda.

puue
Minule pisteti kätte ankeet kus oli muuhulgas küsimus, kas teil on mõni puue.

Tiit
Tunnistan ausalt, et kui olin saanud mitmeid ja mitmeid äraütlemisi, otsustasin oma CV-d natuke võltsida. Ja koheselt kutsuti vestlusele. Vestlus nagu vestlus ikka. Kus, mida, kaua, kas jne. Kuna ametikoht vajas ka autojuhtimis oskust, siis küsiti, et kaua autot juhtinud olen ja mina vastasin automaatselt ja ausalt, et 44 aastat. Ja siis vajus ülemuse nägu pikaks ja mina sain aru, et rääkisin ennast sisse. Nimelt tegin ennast CV-s kümme aastat nooremaks. See peale järgnes kokutamine ja ähkimine ja lõpuks siis ka lause, et jah, teil on kõik omadused selleks ametiks olemas, aga meil on siiski üsna nooruslik kollektiiv ja me otsime endi sekka ikka enam vähem samaealisi, sest muidu võivat tekkida vanusest tingitud erimeelsused. See on õige, et välimus mu tegelikku vanust ei reeda ja kui poleks seda rumalat vahelejäämist, siis valituks ma oleks osutunud. Asutus, kuhu kandideerisin, oli väga tähtis riigiasutus.

Ja ühe huvitava äraütlemise olen saanud veel. Nimelt riigikontrollist:"Antud ametikoha jaoks olete te üleharitud". See paber on mul siiani alles ja alati ajab mu sõpru ja tuttavaid naerma. Umbes nii, et riigikontrolli harituid inimesi ei ole soovitav tööle võtta. Tõsi, juhtus see siis, kui vägesid juhatas kodanik Meri.

Sipsik
Uude kohta kandideerides palus personalijuht mul kirjeldada, kuidas ma näen ette tööprotsessi. Umbes 4nda lause pealt ta katkestas mind naeratusega "Teate, ega mulle ei olegi sellest mõtet rääkida, ma ei tea ise sellest midagi. Aga võibolla oleks see pakkunud huvi mõnele teisele siinviibijale..." :)) seal intervjuul oli palju huvitavid lõike, mida imestan siiani kui meenutan

adm
Minu käest küsiti hiljutisel töövestlusel kuidas ma öösiti magan, et kas midagi ei sega ja kuidas ma oma elukaaslasega tuttavaks sain. Küsimusele, kuidas see tööga seotud on, vastust ma ei saanud. Ma ei osutunud valituks :) ju ei olnud "õige" vastus.

liz
Ühel töövestlusel mult uuriti, et kus ja kellega koos ma täpselt elan ning kui ütlesin, et elukaaslasega, siis tunti muret, et mis siis saab, kui me peaksime lahku minema, et ega ma ei kavatse linnast lahkuda ja nad peavad uut töötajat otsima:D

Teises kohas võeti minuga ühendust peaaegu pool aastat peale cv saatmist, ma isegi ei mäletanud enam seda, kuid kuna töökohta reklaamiti kui välisturule suunatud arenemisvõimelist kohta, olin veidi ajast huvitatud- vestluse minnes sain riielda, et jõudsin 10minti varem (viisakas ju) ning siis selgus, et rahvusvaheline firma oli see seetõttu, et ülemusega pidi suhtlema inglise keeles:D -boss ise vestles minuga u2 minutit, ülejäänud aja oli telefoni otsas, assistent aga ei osanud töökoha kohta midagi öelda, et kõik selgub töö jooksul. Lubati järgmiseks päevaks otsus teada anda, kuid helistati alles kahe nädala pärast, et koht on minu- ilmselgelt ei soovinud ma selles kummalises firmas tööle hakata:D

Neiu X
Ühes firmas oli näiteks
Avaldus, et kolme aasta jooksul lapse ootele ei jää ja veel palju muudki..

triinuke
Olin ise küsitleja rollis koos personalijuhi ja oma uue (mees)ülemusega. Keset täiesti normaalset intervjuud, küsis minu ülemus tööotsijalt, et kui pikk te olete... Meie vaatasime personalijuhiga mõistmatult üksteisele otsa, kuid tööotsija küsis väga rahulikult, et kuidas pikkus tulevase tööga seotud on. Ülemus vastas midagi segast ning mõne nädala pärast sain alles aru, miks ta seda küsis. Nimelt oli tal tohutu kompleks oma lühikese kasvu pärast.

PS.Tolle tööotsija me võtsime siiski tööle, kuid mina pidin 2 kuu pärast oma armastatud tööst loobuma, kuna olin temast sutsu pikem ja pealegi veel naine...ta lihtsalt tegi mu elu põrguks.

dora maar
ühes kohas nõuti vestlusel, et viie aasta jooksul ei tohi lapseootele jääda (olin just abiellunud ja seetõttu oli see asjaolu eriti teravdatud tähelepanu all).

teises kohas teatati umbes kuu aega peale vestlusel käimist, et ma osutusin valituks (jaatav kiri saadeti tavapostiga!). ma olin just uuel kohal alustanud, sest ei lootnud enam vastust saada.

kolmandas kohas tegin läbi uskumatu kadalipu, alates vestlusest, jätkates isiksuse- ja töösobivusetestidega ning lõpetades tulevase ülemusega vestlemisega. see kõik võttis aega umbes poolteist kuud. pärast seda lubati vastust kahe nädala pärast. kolm nädalat hiljem võtsin ise ühendust, siis vabandati, et läheb veel kaks nädalat otsustamisega aega. pärast seda enam ei vastatud telefonile ega meilidele, nii et ma ei saanudki mingit vastust. olgu öeldud, et kogu seda protsessi viis läbi veel personaliotsingufirma ning kõike kattis tohutu saladuseloor, tükk aega ei paljastatud ei firmanime ega täpset ametikohtagi! pool aastat hiljem võtsin naljaviluks värbamisfirmaga ühendust ja palusin oma testide tulemusi ning uurisin muuhulgas, mis konkursist sai. selgus, et kedagi polnudki välja valitud. seda inimest, kes minuga suhtles, seal juba tükk aega ei töötanud, teistel polnud aga aimugi, et mulle midagi vastatud pole. vabandati, mis muud.

mhm
Tõsi ta on, et mitte ainult tööotsijad ei luiska. Mõned aastad tagasi Tallinna kolides ja töövestlusele minnes rääkisin ausalt oma kesisest vene keele oskusest. Ning küsisin, kui palju vene keelset suhtlemist vaja on. Mulle vastati ilusti, et kui sa oskad öelda idi sjuda ja sdelai eta, siis sellest piisab küll. Läksingi rõõmsalt tööle kus selgus, et minu 100-st töötajast ca 95 olid vene rahvusest. Tööst siiski ei loobunud, kuigi esimesed kuud olid väga rasked. Tänaseks olen ma isegi rahul, et nii läks.

K
Minu esimene vestlus meessoost isikuga läks "hästi", tema rääkis tsiklitest, mina kuulasin. teisele vestlusele kustuti ka. Läksingi. Vastu võttis mind kummalises karvases kostüümis näitsik, kes ütles, et omanikku veel ei ole ja tegelikult suudab tema ka omanikku asendada. Läksimegi vestlema. Lugesime vene luulet (muidugi vene keeles), küsiti, kuidas suhtun valgesse valesse? See tekitas minus hämmingut, kuna kandideerisin ju müügijuhi ametikohale. Vestluse lõpus oli dialoog järgmine:

Töövõtja: "Sain aru, et teile meeldib otsene ja aus kõne?"

Mina: "Jah, see aitab aega kokku hoida"

Töövõtja: "No siis ma ütlen teile, et te ei sobi meie meeskonda halduriks (??????), te ei ole piisavalt nupsu"

Mina: "Kas see on mingi uus tõug?"

Tööandja: vaikus

Nad ei olnud suutnud isegi kokku leppida, millise ametikoha täitmisega nad tegeleva, rääkimata uue inimtõu käigupealt väljamõtlemisest.

No, igatahes, sinna ma ei läheks, ja seda vett ma enam põhimõtteliselt ei joo, äkki muutun ka nupsuks. :))

niina
Ka minule on riigiasutusest vastatud, et minu haridustase ja töökogemus "on antud töökoha jaoks rohkem kui piisav..." ning ma ei saanud seda töökohta. Teises riigiasutuses võitsin kandideerimiskonkursi, helistati ja teatati sellest mulle telefonitsi. Täpselt kaks tundi hiljem tuli uus kõne, kus vabandati ja öeldi, et seda töökohta siiski ei looda ja et neil on väga kahju. Minul oli ka.

Elmer
Läksin tööintervjuule, kandideerides konkreetsele ametikohale. Vestlus toimus meeldivas õhkkonnas, aga kohe hakati uurima et kas kaaluksid ka mingit muud positsiooni. Et kui saaksid kuhu tahaksid, siis kelleks. No tänapäev situatsioonis oleks natuke narr seda mitte kaaluda, eriti kui töökogemus on üpris vaheldusrikas ning kogemusi erinevatest spetsiifikatest.

Noh ja selle nahka see intervjuu ka läks. Aetigi juttu juba teemadel, mis oleksid selle hüpoteetilise ametikoha jaoks sobivad.

Ma küll mainisin mitu korda, et räägime konkreetsest kandidatuurist. Minu meelest täiega intervjueerijate bläkk.

Naine
15-aasta tagune kogemus: poisu, kes oli ilmselgelt ebakompetentne ja minust madalama haridusega, lohistas ennast hästi madalale toolil minu vastas...

tundsin, kuidas tal oli piinlik nii rumal olla...

loomulikult mind sellele kohale ei võetud, aga ma tegelikult ei tahtnudki seda kohta.

minna
Tööandja valetamise näide. Läbisin umbes 4-voorulise kadalipu, lõpuks osutusin valituks. Umbes 4-vooruline sellepärast, et lõpuks polnud enam ohtrate mailivahetuste, helistamiste ja vestluste järel kindel, mitmes voor käsil on. Vestluste käigus räägiti korduvalt, kui hästi neil läheb, kui hästi Lätis-Leedus läheb (suisa pea 95%-ne turuosa) ja kui väga uut inimest vaja on.

Tööl olles selgus, et üldiselt läheb tõesti hästi, aga minu osakonal halvasti, Lätis täitsa halvasti (turuosa vaevalt 10%) ja tagatipuks ei saanud ma aru, milleks neil mind üldse vaja on. OK, selleks et järjekordne tabel välja mõelda ja sama aruannet kolmes erinevas vormis esitada, aga sisulist süsteemset tööd oli vähevõitu.

äraütleja
Minu tööintervjuu algas õhtul 19.00 telefoni teel esitatud kutsega: Olge homme kl 8.30 kohal (aadress) aega planeerige enale kuni 15 min. sest palju meil aega pole, kandideerijaid on palju. Olin pisut hämmeldunud, sest nii lühike etteteatamine. Aga noh, mina ju tahan tööd, eks?

Esimene küsimus oli trahvaretne, et Miks te siia tulite? (vastasin nagu vaja)

küsimus: kas te olete väga konfliktne inimne? (enda teada pole, aga võite küsida, eelmise töökoha kontaktid on CV peal) vastus: Ei seda me küll tegema ei hakka? Aga rääkige kui te vihastate kui kaugele teie karjumine kostab (mina????????) Tegelikult ma ei karju. Vihasena ma vaikin.

Küsija: ei, kõik karjuvad, kui kõvasti teie karjute? (järgnes pool tundi pinnimist, kas ma ikka natuke-natukenegi karjun)

Küsija: Aga kui te selle töökoha saate, kas te siis töö käima ka hakkate?

Vastasin, et ma praegu ei tööta ja saan koha alustada.

Küsija: Ei ma mõtlen, kas te üldse tööl käima hakkate, või tahate kogu aeg varem ära minna ja mõtlete vabandusi välja, et mitte tulla.

mina ?????????

Küsija: No jah, mis teha siis. Aga meil on siin kõik sellised hullud töötajad koos, ma kohe ei tea kuidas ma sellised kokku korjata olen osanud? Mitte midagi nedega korralikult tehtud ei saa, keeli nad ei tunne, tööd teha ei viitsi. Teie tundute ikka asjalik ja testsugune.

ja samas vaimus käis see intervjuu edasi. Kokku peaaegu tund aega, mitte lubatud 15 min.

Mina sain nii töökoha kui vastuse, kuidas see juht endale niisugused töötajad "korjata on osanud" :))))

Töökohta ma vastu ei võtnud.
Kogemus on mälus igaveseks.

jota
...helistati,et töövestlusele.Olin juba pool aastat olnud ilma. Puhkasin saaremaal,siis kiiruga mandrile,paras pohmakas oli,kiiruga praamil kraapisin habeme,ehk peavad inimeseks... ...vestlusel olin hirmuvaba,loomulik - kõige tähtsam on sümpaatia ja usaldus vastastikune - helistati mõne päeva pärast,et tööle.juhhuu!!!

trusilla
kandideerisin erootikakaupluse müüjaks.Ainuke nõue oli,et kui keppi saab,siis saab.

Tädi Maali
Sangar tahtis tööintervjuuks (IT juht) saada oma IT-valdkonna arengukava. Keeldusin, sest see on selline töö, mis maksab raha ja ilma rahata ma seda ei olnud nõus neile tegema.

CV
Mul oli CV-s kogemata eelmiste töökohtade vahele jäänud mingi viieaastane auk. Vestlusel küsiti - mis tegid selle aja ? Ma vastasin, et vist istusin vangis. See vastus sobis, olen siiani tööl. Lubasin, et enam vangi ei lähe.

tüdruk
Soovisin mitu korda saada tööle vene kooli eesti keele õpetajaks. Käisin mitmes koolis end mitu korda pakkumas. Direktoritel alati sama jutt: jah, meile on väga vaja eesti keele õpetajat. Kuid töö sai ikkagi see, kes ilma erihariduseta (isegi keskharidusega)ja rahvuselt mitte eestlane. Või dire imestab: kuidas, kas ma tõesti kutsusin teid tööintervjuule? Mul on hoopis teised asjad täna plaanis. Kuna kogemata olen magistrikraadiga, siis dire ütleb: teil pole ju üldse mitte mingisugust haridust. Oleks teil vähemalt kursusedki lõpetatud (160 tundi pedagoogilisi loenguid, millest suurema osa moodustab iseseisev töö). Kui küsisin, et miks 160 tundi on parem, kui vastav kõrgharidus ja magistrikraad, siis algab väga huvitav seletus: need, kes on kursused läbinud võivad esineda konverentsil.

Tädi Maali
Ärge lõhna peale pange, enne kui tööintervjuule lähete. Minul intervjueerija mainis pärast intervjuud, at lõhnadega intervjuule tulek kindlasti ei tõstnud minu shansse. Ei hakanud vaidlema, ma ei joo ja ei tahtnud ma seda tööd pärast seda märkust kohe kindlasti.

pahapoiss
ka tööd otsinud ja vahel ka huvipärast vestlustel käinud - 50 prossa töö pakkujatest ei tea sedagi mis kohale see antud persoon kandideerib.

Kolmkymmend ajab oma jura mingist haridusest ,et mida rohkem pabereid seda parem töötaja.

kakskymmend hindab isiksust ja kogemust ja nendest kymme töö oskusi ja tahet ... kokkuvõte - hankige endale kompetentne personalijuht kes teab ka homme milles on kysimus.

Tänaseks tööl sellises kohas kuhu mõeldagi end ei osanud ,aga täna oskusele teha tööd mida ma oskan - on kõik võimalik (pabereid pole - kogemus 10 aastat)

ja mida laiema ampluaaga töötaja seda lihtsam tööd teha - mida laiema haridusega ülemus seda lollim tavatöötaja kohustustes ja selle kordineerimises.

Mats
Mulle on öeldud kki sse kandideerimisel et olete üleharitud. Et parem kandideerige ministri nõunikuks. Mul vajus sellepeaele karp lahti, nii et selleajaga oleks jõudnud ämblik mullle suhu võrgu kududa.

milleks CV
Minu tööle kandideerimine algas CV saatmisega nagu ikka, siis saadeti pikk küsimustik, mis tuli täita (et see ongi teine voor neile kelle CV-d sobisid) ja siis kutsuti vestlusele.

Minu mure oli, et kuna olen sellel alal pikalt töötanud, oman vastavat haridust ja täiendkoolitus ja olen ka valdkonna juht olnud (juhiamet mulle tegelikut ei sobi) siis kas ma mõjun motiveerituna, et äkki kahtlustatakse, et tahan ennast firmasse saada ja siis juhi asemele ennast sokutada vms.

Istub siis minu vastu asutuse juht ja küsib: öelge palun, kas te seda valdkonda tunnete ka?

Esimese hooga ei teadnud kohe kuidas vastata, siis täpsustasin küsimust, et mida täpsemalt tahetakse teada? Seepeale küsiti, et noh, et kas teil üldse on aimu kuidas see töö käib? Kas te olete seda vähemalt lähedalt näinud?

Istusin enda arvates terve igaviku suu lahti. Minu CV-d polnud nähtudki? Minu poolt vastatud küsimustikku polnud keegi lugenud (küsimustik oli peaaegu 20 lahtist küsimust, vastuseid mitu lehekülge, mitu tundi kirjutamist) siis ohkasin ja hakkasin seletama, kus ma õppinud olen ja kus töötanud ja mida saavutanud ja kus täiendkoolitanud.

Siis oldi teisel pool lauda väga rõõmsad, et mõelda kui suurepärane CV! Aga mille alusel mind ( ja teisi) siis kutsuti? Väljaprinditud andmed olid neil ju lauapeal ees ja väidetavalt olin ma üks kolmest kandidaadist.

Ai krt
Aga minul hakkavad töövestlusel käed külmetama, ja suu kuivab ja üleüldse iiveldama ajab.

Agnes
Ärge kunagi rääkige vestlusel oma töömeetoditest üksipulki, sellega teete endale vaid karuteene. Minuga nii juhtus, kus vestluse ajal taheti teada kuidas ma üht või teist asja lahendan ja milliseid kontakte kasutan. Ma siis rumaluke seletasin. Kohta ma muidugi ei saanud, aga paari päeva ärast helistas mulle hea tuttav, et tema poole põõrdus abi saamiseks sama firma boss, kuhu ma kandideerisin ja ütles, et mina olevat soovitnud temaga kontakti võtta, kui abi vaja. Ja veel sedagi, et ta olevat minu väga hea tuttav. Seletasin asja ära ja palusin mitte mingil juhul selle inimesega tegemist teha. Seepeale helistas mulle järgmisel päeval see boss ja vandus, et minul pole vaja enam kunagi tööd otsida, sest tema on nii vägev, et ma lihtsalt ei saa kuhugi tööle. Tegelt ma polnud töötu ja töötan ikka veel samas firmas edasi, aga kuna kuulutus oli ahvatlev ja olin firmas juba üsna pikalt olnud, siis mõtlesin, et võiks vaadata ka mujal tööd. Õeldakse, et viie-kuue aastaga ühes firmas tööd tehes inimene ammendab ennast ja teeb seda ainult inertsist. Eks minagi tundsin seda inertsi. Ja ausalt tunnen ikka veel.

mats
Seda on ette tulnud paljudes ettevõtetes, et tihtipeale kasutatakse tööotsijaid ära. kuulutatakse konkurs mingile kohale kuhu oleks tarvis uusi ideid, samas vestlusel hakatakse pärima sinu visioone ja et mismoodi sa seda teist või kolmandat teeksid. Vaene tööotsija räägibki oma uutest ideedest ja tulevikunägemustest, siis vastatakse sinisilmselt et supper võtame teiega ühendust. tegelt ongi kogulugu hiljem saad teada et sinu suurepärased ideed on käiku lastud ja selleks sind aind vaja oligi.

liz
tuli veel see meelde, et ühes toitlustusettevõttes, kuhu kandideerisin ettekandjaks aidati mul töövestlusel lahendada mure, et ma ei olnud 18 ja seega ei tohtinud alkoholi serveerida-nimelt sai sel ajal teha lihtsalt võlt üliõpilaskaarte, mida mudidu kasutati klubidesse sisse pääsemiseks ning omanikud seletasid lahkelt, kuidas need asjad käivad:) töö sain, aga õnneks ei pidanud võltdokumente vormistama hakkama, asi lihtsalt unustati ning ka mina korralik inimene seda rohkem jutuks ei võtnud, kuid alkoholi serveerisin:)

osalenu
Selline lugu.
Yks meie juhtivaid finantsasutusi otsis endale spetsialisti.

Olen kyll hetkel tööl, aga uued väljakutsed mölguvad meeles ja otustasin kandideerida.

Saatsin CV ja pikema senisetöökogemuste ja töökäigu kirjelduse. Sain tagasisideks ankeedi, ca 10 kysimust, millele tuli vastata.

Vastasin siis pikalt ja pöhjalikult. Kirjeldasin senist samalaadset töökogemust, lisaks muud haakuvad kogemused. St, et olin täpselt selle valdkonna spetsialist, keda nemad otsisid. Seejärel jäin vastust ootama.

Vastus oli umbes järgmine.
Täname teid kandideerimast .....kohale, aga me otsime oma meeskonda inimest, kellel on selles valdkonnas eelnev töökogemus.

Töttöelda, olin sönatu. Mötlesin juba neile irooniliselt vastata, aga jätsin asja katki. Ilmselt polnud keegi ei mu CV-d, esmmast sooviavaldust, ega hilisemat kysimustele vastamist lugenudki. Saadeti välja trafaretne vastus.

PS. Vabandan oma ö ja y tähe pärast. Olen kyll saarlane, aga hetkel siiski vöörkeelse klaviatuuri taga.

äratundmisrõõm
Sama analoogne lugu: majutusfirma otsis administraatorit, kandideerija turismialase rakenduskõrgharidusega naine kellel 2 aastane erialane töökogemus välisriigis (kogu töö giidina ja muu asjaajamine inglise keeles.) Kõik see kenasti kirja pandud ja CV teele saadetud. Vastus tuli:

Täname, aga te ei osutunud sobivaks ebapiisava inglise keele oskuse tõttu. (isegi vestlusele ei kutsutud)

Pank
Kandideerisin ühte panka, kutsuti vestlusele, aga kahjuks sattusin haiglasse. Teatasin, et ei saa tulla, küsiti, kas muul ajal saan, vastasin jah. Peagi tuli kiri, pärast CV lugemist ei osutunud te valituks. Seda, et mäletamine nede tugevaim külg pole, tean isegi. Aastaid varem üritasin neilt saada vastuseid oma kandidatuuri kohta, aga ei saadetud lubatud tagasisidet, ei vastatud kirjale ja kui helistasin öeldi, ups me te jäite meil kirju saates vahele. Järgmine aasta proovisin uuesti, siis unustasid nad öelda mida intervjuul vaja on ja saatsid tagasisidena sellise kirja, et kolm inimest arvasid seda lugedes, et mind võeti tööle mitte, et see on äraütlemiskiri.

Iron Man
Aastaid tagasi oli mul lühike, aga supernaljakas tööintervjuu telefonitsi.

Nimelt vajati maalreid Rootsi.Helistasin,tutvustasin end.Kuulsin,et olen teretulnud.Ja põhiliselt reklaamiti,et mingit võõrkeelt osata ei ole vaja-keeleoskajad vahendavad kõiki ja kõike.Kui siis pot.tööandja tiraadile sain vahele öelda,et mind keeleprobleem üldse ei vaeva,nimelt oskan vabalt rootsi keelt nii kõnes kui kirjas,katkestati kõne plaksu pealt.Minu uuele helistamisele ei vastatud enam.

Eks oli vaja välismaale umbkeelseid naiivikuid,keda igal sammul lollitada ja petta.

"Inimesed,olge valvsad!"(Julius Fuchik)

taanel
Kõik kes te siin kirute firmasid, et neilt tuleb täiesti ebapädev inf tagasisidena. Niipalju kui mina seda olen nii väljapoolt kui seestpoolt näinud, on probleemkohaks need HR tibid, kelle ainus ülesanne on prinditud cv-sid kokku klammerdada ja töökandidaate koosolekuruumi juhatada ja kohvi keeta. Sealt ei saagi mingit pädevust tahta. HR osakond on kümme korda blondim kui vast näiteks sekretärid, kellel varieeruvalt firmast on tööülesannetes tihtilugu mingeid täpsust nõudvaid toiminguid vaja teha.

taanel
Ahjaa, ükskord väga ammu käisin riigiasutuses. Terve kari tarku istus minu kui noore nolgi vastas. Hakati siis pinnima. Mida teha kui telefonil helistab keegi ja ütleb et printer ei prindi (töökoht siis lihtlabane it-support). Ma ei saanud noorena väga aru et mida mult oodatakse ja hakkasin seletama ääri veeri kuidas windowsi puhul võtad vastavast menüüst printeri lahti ja siis "teed kõik asjad ükshaaval läbi". Seepeale küsiti, et mida see tähendab? Noh hakkasin juba kogelema ja arvasin, et ma vist ei tea ikka üldse suurte asutuste asjadest ja jäingi pooleldi vastuse võlgu.

Vist küsiti mingeid lolle asju veel ja siis öeldi, et õige vastus oli, et paber on printeris kinni ja nägemist.

aplaus to taanel
Väga tabavalt kokku võetud. Nii esimene kui teine postitus. Igas punktis nõus. Ja sarnaseid "geniaalseid" teste olen varemgi kuulnud, ühte ise teinud. Halva mängu juures jääb tööotsijal teha vaid head nägu ja nentida: vähemalt nalja sai.

Loe ka: KÜSITLUS: millist abi sa töötukassast saanud oled?

Lugejate arvamus: Tööandja varastab minu tagant!

Lugejate arvamus: Kohvipaus tõstab töövõimet

Lugejate arvamus: tööliste tervis ei huvita kedagi