Kuidas välismaale tööle minna?

Nii või teisiti tuleb millestki alustada. Kui sa pole varem välismaal töötanud, võib see tunduda kaunis keeruline.

Kõigepealt vali riik

• Milliseid keeli sa tunned?
  Kahtlemata on mõne töö korral võimalik uut keelt kohapeal õppida, eriti kui sa tunned juba mõnd sarnast keelt. Ent olemasolev keeleoskus teeb elu võõral maal palju kergemaks. Seepärast lähevadki nii paljud eestlased eelkõige Soome ja ingliskeelsetesse maadesse.
• Kas sa tunned kedagi, kes elab välismaal?
  Sellest võib olla palju abi kontaktide sõlmimisel, peavarju leidmisel ja töö otsimisel.
• Kas sa tahad ringi liikuda?
  Alguses on kindlam valida "ohutu" koht, kus sa kedagi tunned, sul on kindel töökoht või sa pole kodust liiga kaugel, nii et sa võid alati kiiresti tagasi koju tulla. Nii on sul ka kergem võõra kultuuriga kohaneda.
• Millistest töötajatest su sihtkohas puudust tuntakse?
  Isegi suure tööpuuduse ajal on elukutseid, mille esindajaid mõnel pool ei jätku. Uuri, kas sinul on vajalikke oskusi ja teadmisi.
• Kui palju sa kulutada saad?
  Sul võib olla varem kokku lepitud töökoht või sa võid selle leida kiiresti kohapeal, ent kõigepealt tuleb palgapäevani ära elada. Arvesta sellega, et alguses on kulud suuremad. Võimaluse korral selgita varem välja, kuidas vähendada igapäevakulusid, näiteks kust tasub toitu osta.

Kust otsida töökohta?

Kõige parem paik alustamiseks on Euroopa Liidu tööportaal EURES. Sellest on olemas ka eestikeelne versioon Eures Eesti. Lisaks töötavad töötukassas EURESe spetsialistid, kellelt saab välismaale tööle minekul nõu ja abi.

Tööd vahendavad ka kõikvõimalikud agentuurid. Nende puhul tasub siiski uurida firma tausta ja tutvuda varasemate klientide muljetega. Otsi firma ja selle esindajate nime internetifoorumitest: kas keegi on neilt üldse tööd saanud?

Pea meeles: mitte ükski töövahendusfirma ei tohi sinu passi enda käes hoida. Kui seda nõutakse, on tavaliselt midagi mäda. Ka töötukassa spetsialistid hoiatavad dokumentide äraandmise eest, ent ikka jäävad inimesed sellega alatasa hätta. Ükski tööandja ei vaja millegi tõestamiseks passi originaali; kui seda üldse tarvis on, piisab koopiast. Ilma passita jäädes on tihti raske isegi koju tagasi pääseda, rääkimata keerulisemast asjaajamisest. Just see ongi tihti pättfirmade eesmärk: ajada inimene kitsikusse, kus ta lepib kõigega, isegi tasuta tööga.

Töökoha vahendamise eest ei ole Euroopa Liidus lubatud tööotsijalt raha küsida. Tasu võib võtta ainult tööpakkujalt. Kui firma seda ei tea või sellest ei hooli, aetakse asju ilmselt mustalt. Kes garanteerib, et sel juhul sihtkohas üldse mingit tööd pakutakse või palka makstakse?

Kui oled teinud valiku

Püüa tutvuda kohalike seadustega, mis puutuvad sinu töösse ja elamisse. Euroopa Liidu piires liikumine on õnneks lihtne ning viisade pärast ei pea muretsema, ent ka Euroopa maades on reegleid, mida oleks kasulik teada.

Kasulik on mõelda rahvusvahelisele juhiloale, samuti kutseoskustunnistustele. Arvesta võimalusega, et su uus töökoht ei pruugi olla surmkindel. Kui sellega midagi juhtub või leiad ise parema võimaluse, ei taha sa vahepeal koju paberite järele sõita.

Sul võib minna tarvis kohalikku pangaarvet. Mõnel pool, näiteks Suurbritannias, on selle saamiseks vaja tõendit sealse elukoha või vähemalt palga kohta. Varu asjaajamiseks aega.

Otsi välja oma asukohamaa Eesti saatkonna kontaktid ning hoia käepärast välisministeeriumi konsulaarabi telefon: +372 53 01 9999. Tõenäoliselt ei lähe sul neid kunagi tarvis - ent parem karta kui kahetseda.

Ennekõike varu aga kannatust. Enamikul inimestel ei lähe võõrasse kultuuri sulamine päris sujuvalt. Mõni kohalik võib suhtuda võõrastesse tõrjuvalt. Mõni läheb närviliseks, kui sa kiirest selgitusest kohe täielikult aru ei saa. Vahel võid sa ka ise teha midagi, mis kohalike meelest tobe või naljakas tundub. Mis siis sellest? Nemad tunneksid end Eestis täpselt samamoodi.