Urmas Varblane: Eesti töötaja teeb hästi, aga valet asja

Meie ettevõtted suuresti toodavad komponente, millest keegi kusagil koostab lõpptoote, mille ta maailmas maha müüb ja ning kasumi endale jätab. Me peame võimalikult palju liikuma selle poole, et meie ise otsime odavaid tegijaid ning siin koostame lõpptoote, mille kasum jääb meile.

Ehe näide on Skandinaavia riikide õmblustööstus, milles leiab rakendust 1,5-2 protsenti kogu töötleva tööstuse töötajatest. Samas on selle lisandväärtus suurem kui meil mis tahes tööstusharus. Muidugi tehakse seal vaid väga kalleid pisipartiisid ning rakendust leiab vähe inimesi, kõigest paar tuhat.

Koos tootlikkuse tõstmisega koos on meil vaja ka turgusid. Vastasel juhul tähendab tootlikkus, et hulk inimesi saab lihtsalt tööst lahti. Üks võimalus on müüa senistele välisturgudele rohkem.

Kui tekivad uued ettevõtted, saavad tootlikumatest ettevõtetest vabanenud inimesed sinna minna. Sestap on uute ettevõtete tegemine väga oluline - mitte "tehtagu", nagu tavaliselt räägitakse, vaid neid tuleb ise teha. Juba koolis ja ülikoolides tuleb oma ettevõtte asutamine ja riskivõtmine lähedasemaks rääkida. Tuleb selgitada, et see pole tuumafüüsika, seda saab teha. Võib ebaõnnestuda, edasi tegutseda ja midagi ei juhtu.

Lühidalt kokku võttes on meil kolm võimalust tootlikkuseks. Esiteks saame tõsta protsesside efektiivsust. Teiseks on võimalik rohkem müüa, nii et koguse kasvu pealt langevad tootmiskulud ühe eksemplari kohta, seeläbi lisandväärtuse osakaal tõuseb. Kolmas lahendus on tootearendus: me võime anda tükitöö teistele ja töötada Eestis välja asju, mida teised mujal teevad.

Fastleaderi ja PARE korraldatav iga-aastane personalijuhtimise konverents toimub täna ja homme Tartus, Dorpati konverentsikeskuses.

Personalikonverentsi kohta võib lugeda artiklist: Personalijuhid valmistuvad majandustõusuks