täpsem otsing
üldisem otsing

personalijuhtimine

Urmas Varblane: Eesti töötaja teeb hästi, aga valet asja

(7)
30.04.2010 Raul Veedetagasi artikli juurde
Sageli räägitakse, et Eesti töötaja tootlikkus on madal. Probleem pole aga selles, et ta töötab vähe ja halvasti. Küsimus on, mida ta teeb ja kui palju talle selle eest makstakse, kinnitas Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane eile personalijuhtimise aastakonverentsil.
  • Tont30.04.2010 09:30
    Ise tegemiseks peab projekteerima ja toodet arendama. Eesti ettevõtja ei soovi kahjuks toodet arendada. Eesti ettevõtja laseb reeglina need töötajad lahti, kes talle arendustööd hakkavad tegema. Töötaja pole mitte kuidagi selles süüdi, et ta Eestis valet asja tegema pannakse.
  • Mees rahva hulgast30.04.2010 11:07
    Nõus Tondiga - arendustööks on vaja tarkust. Rumal kapital pelgab tarkust. Eestis on tarka kapitali vähe. Tarkus müüb oma ideed ja arendused välismaale. Eesti ettevõtja jääb kõrvale. Õnneks on ka erandeid.
  • eesti tööandja arendustöö...30.04.2010 19:28
    ...on orjade kulul elamine. endiselt imestatakse laialt,et "loll ori" ei taha jäätisemüüja palga eest tuumafüüsiku tööd teha.
  • inseneR01.05.2010 11:27
    #Meie ettevõtted suuresti toodavad komponente, millest keegi kusagil koostab lõpptoote, mille ta maailmas maha müüb ja ning kasumi endale jätab.#

    See on tootmispõhise riigi stiil.

    #Me peame võimalikult palju liikuma selle poole, et meie ise otsime odavaid tegijaid ning siin koostame lõpptoote, mille kasum jääb meile.#

    Teadmistepõhises riigis tehakse sihitut teadust ega tunta muret, mis tootmises toimub. Teadus ja tootmine on isolatsioonis. Teadmistepõhises riigis on kitsas grupp inimesi, kes teeb riigi teadusrahade eest uurimistööd, mille teemad pole seotud riigi majanduse struktuuriga ja siis suur osa töötajaid, kes teevad välismaa omaniku siinse koostetehase liini taga odavat rutiinset tööd.
    Kui me ei loobu teadmistepõhise ühiskonna luuludest tootmispõhise ühiskonna soovimise kasuks, siis jäämegi tegema sihitut teadust ja rutiinset liinitööd.
  • 01.05.2010 15:09
    kommentaari ei kuvatud, kuna ei vastanud Eesti Ekspressi kommenteerimisreeglitele
  • a.t02.05.2010 18:41
    Varblase jutt on 100% õige,ainult et mis see töötaja siia puutub.Kõik need probleemid on tööandja probleemid ja ainult tema saab need lahendada.
  • ak03.05.2010 06:40
    see jutt kehtiks vaid umbes paarikümne ettevõtte korral, 90% eesti töötajaskonnast töötab kas "müüjana" või "MUPO"-na ehk siis teenindajana või riigitissi otsas nii ehk naa. Vahel ka siseturule suunatud tööstuses. Hea oleks kui need jääksidki "valet asja tegema". Ei kujuta ette, et näiteks trahvid ja poodide letihinnad veel tõuseks....
  • kuidas03.05.2010 14:40
    kujutatakse ette meie praeguse töölepingu seadusega sellise asja, nagu arendustöö kokkuleppimist. see on ju protsess. Meie töölepingu seadus on vorsti ostmise seadus. Ehk siis suunatud sellele, et võetakse inimene tööle. lastakse teha rutiinset tööd stiili, et kühvelda see liivahunnik ühest kohast teise või siis toksi need arved süsteemi sisse. Kuidas selle seadusega teha lepingut, kus insener või leidur tuleb tööle ja vahib lakke ja mõtleb. siis teeb midagi ja arvutab ja jälle vahib lakke. seda äkki kaks aastat järjest, enne, kui toote valmis disainib? Meie töölepingu seadus on tehtud ju selline, et kui ikka kasum tuleb, siis hoitakse tööl. Kui väheneb alla 100 prossa, siis on kohe pankrot tulemas ja töötajad saadetakse sundpuhkusele või lastakse lahti. sest saba ukse taga pikk. tänu töölepingu seaduse ärasolkimisele ei tule meil mingit tootmist ka varsti vaid ainult selline, kus tehakse hunnik tükke valmis ja saadetakse kuhugi mujale. Töötajad saavad kinga. Heal juhul võetakse tööle mustalt ja siis lastakse vegeteerida töötukassa seljas.
tagasi artikli juurde