Swedbank: Põllumehel on kasulikum investeerida inimestesse kui masinatesse

Üritusel arutleti Euroopa ja Eesti rahanduse-majanduse probleemide ning lahenduste üle. Peakõnelejana astus üles Europarlamendi saadik Ivari Padar. Sõna said riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, Lääne-Virumaa ettevõtja Urmas Laht ja Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus.

Raha on, aga rahulolu pole

Eurosaadik Ivari Padar andis ülevaate praegu Euroopa Parlamendis koostatavast raportist probleemide kohta, millega tuleb Euroopal tegelda pärast 2013. aastat. Olulisteks küsimusteks kujunevad maailma suureneva elanikkonna toiduga varustamine, keskkonnaseisund, tarbija ootuste täitmine, demograafilised muutused, mis avalduvad eriti teravalt maapiirkondades ning Euroopa Liidu kui konkurentsivõimelise partneri tugevdamine maailmamajanduses.

"Euroopa Parlamendile teeb muret Lõuna-Euroopas toimuv ning sellel foonil tundub Eesti liitumine eurotsooniga positiivse näitena," rääkis Padar. Pikemalt peatus Padar Ühtse Põllumajanduspoliitika reformil ning Euroopa Parlamendis toimuvatel põllumajandusdebattidel.

"Sel aastal kasutab Eesti 14 miljardit krooni Euroopa Liidust tulevast rahast andes vastu 2, 5 miljardit," selgitas Padar. Kuid hoolimata EL põllumajandustoetustest ei ole farmerid rahul. Padari sõnul on põhimure see, et toetused pole Euroopa põllumeestele kaasa toonud kindlustunnet ja põhiküsimuseks saabki põllumajandusreformi läbiviimine, et pakkuda talunikele rohkem stabiilsust alates aastast 2014. Põllumajanduspoliitika peab Padari hinnangul olema ühtne ja toetusmeetmed ja nende määr samasugune.

Euro ja hinnatõus

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas kinnitas, et euro olukord pole nii dramaatiline kui päevakajalistest uudisnuppudest kohati paistab. "Siiski teeb muret hoiak, mida mõnede liikmesriikide puhul näeme, kus ei peeta mõistlikuks, et kui tulud kukuvad, tuleb ka kulusid kärpida," rõhutas Taavi Rõivas.

Peatudes lähemalt Eesti võimalikul liitumisel eurotsooniga ning murest hinnatõusu ees, arvas Rõivas, et tänavakaubanduses on hinnatõus reaalne. Igapäevakaupade eurost tulenevat hinnatõusu ta siiski ei usu.

Euro on rahanduskomisjoni esimehe sõnutsi Eestile ülioluline eesmärk, sest see on oluline sõnum ka maailmale. "Euro või mitte, tasakaalus eelarvet on meile endale vaja," rõhutas Rõivas kõikide Eesti seniste valitsuste mõislikku eelarvepoliitikat.

Eelarvekulude märgatavat suurenemist enne aastat 2014, mil eelarve peaks prognooside kohaselt tasakaalu jõudma, ei tohiks Rõivase sõnul ükski vastutustundlik poliitik lubada, kui ta ei ütle, kust see raha ära võetakse.

Pank lubab põllumehele appi tulla

Swedbanki põllumajandussektori juhi Meelis Annuse sõnul on panga seisukohalt olukord põllumajanduses võrreldes teiste sektoritega hea, sest turud on olemas ja pikemas perspektiivis on oodata nõudluse kasvu. Ta lükkas ümber arvamuse, et pank põllumehele appi tulema ei kipu.

"Ma ei saa nõustuda arvamusega, et pangad ei taha põllumeestele laenu anda ja tahavad raha Rootsi viia," kinnitas Annus. Ka võlgnike osakaal selles sektoris ei erine tänasest tervikpildist ning toetuste maksmine tagab kindla rahavoo. Sektoris tervikuna ollakse aga üksteisele võlgu, võlad hankijatele on tavapärasest isegi suuremad.

Annus pani ka ettevõtjatele südamele, et investeerida tasub tööjõusse, mis võib osutuda kasulikumakski kui inimeste väljavahetamine kallite masinate vastu. Nii tuleks tema sõnul panustada oma keskastmejuhtide koolitamisesse. Euro tulekuga paraneb Annuse sõnul laenude kättesaadavus turul ja eurodes laenulepingute valuutarisk kaob.

Tugev või nõrk euro?

Lääne-Virumaa ettevõtja Urmas Laht arvas, et majanduse, seega ka põllumajanduse tulevik sõltub euro tugevusest. Venemaale eksportimisega tegelev ettevõtja Urmas Laht tõdes, et praegu on neil mõttekas just idaturule eksportida, sest seal on hinnad sealiha puhul 30-40 protsenti kõrgemad kui Eestis või Kesk-Euroopas.

Euro annab Lahe sõnul farmeritele investeerimisjulgust. Liidu kaasfinantseering on projekti kogumaksumusest vahel 40-50 protsenti ja seetõttu on ka pangad nõus põllumeestele vastu tulema.

"Kas eurost saab "sõnnik", st tugev kasvustimulaator või ei? Kõik sõltub euro tugevusest," arvas Laht. Kui euro devalveeritakse lähima viie aasta jooksul, on Lahe sõnul selline "väetis" majandusele küsitav. "Kui tugevneb, siis see, mis me saame, on korralik tulu," lisas Laht.

Seekordne oli arvult juba kolmas maakondlik suurüritus, mille Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis ja Virumaa Teataja enam kui 60 osalejale korraldasid. Rahvusringhääling andis kohapealt eetrisse mitmetunnise otsesaate "Uudis+".

"Tore, et kõik esinejad sellest metafoorist ka kinni võtsid," märkis Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe. Teda ajendas teemat valima euroga seotud mure praeguses Euroliidu finantsmajandusruumis.