vabad töökohad
- administratiivtöö (3)
- analüüs (3)
- avalik sektor (3)
- elektroonika / telekommunikatsioon (6)
- energeetika / loodusvarad / keskkonnakaitse (2)
- finants (1)
- haridus / teadus / kultuur / kunst (6)
- infotehnoloogia (10)
- juhtimine (34)
- kinnisvara / ehitus (4)
- klienditeenindus / kaubandus (8)
- majandus (1)
- meedia / ajakirjandus (3)
- mehaanika / tehnika (8)
- müük (20)
- pangandus / kindlustus (1)
- personalijuhtimine / koolitus (1)
- puhastus- ja koristusteenus (1)
- põllumajandus (5)
- tervishoid / sotsiaaltöö (5)
- toitlustus (2)
- tootmine (17)
- transport / logistika (3)
- turundus / reklaam / PR (4)
- õigusabi (3)
- TÖÖTUKASSA VAHENDATAVAD PAKKUMISED (389)
Tööpuuduse laeks jääb 16,8 protsenti
Majanduse langustsükkel on viiteajaga kaasa toonud ka muudatused tööturul, kirjutab rahandusministeerium tööturuprognoosi kommentaarides. Tööpuudus kasvab 2009. aastal 14,4 ja 2010. aastal 16,8 protsendini. Keskmine brutokuupalk kahaneb 2009. aastal 12 175 ning 2010. aastal 11 688 kroonini.
Esialgu läheb aina hullemaks
Selle aasta viimastel kuudel muutub olukord tööturul prognoosi kohaselt järjest negatiivsemaks, tuues kaasa surve otseste maksude laekumisele. Sissetulekute vähenemine ning madal kindlustunne tuleviku ees mõjutab ka tarbimist ning seeläbi kaudsete maksude laekumist.
Töötukassa eelarvepuudujääk ulatub prognoosi kohaselt aasta lõpuks ca 1,3 miljardi kroonini, kuid paraneb järgnevatel aastatel muuhulgas töötuskindlustusmakse määrade tõusu tõttu.
Millal see jama lõpeb?
2011. aastast alates on oodata nii tööpuuduse määra vähenemist kui ka palgakasvu. Tööturu olukord stabiliseerub viiteajaga pärast majandusolukorra paranemist, kui stabiliseerunud keskkonnas suureneb julgus investeeringuid teha ja seeläbi töökohti luua.
Tööturu arengud baasprognoosi järgi
| 1997-2007 | 2008 | 2009* | 2010* | 2011* | 2012* | 2013* | |
| Tööhõive kasv | 0,6 | 0,2 | -9,0 | -3,2 | 0,0 | 1,1 | 1,8 |
| Tööhõive (tuhat inimest) | 656,6 | 597,4 | 578,5 | 578,5 | 584,9 | 595,4 | |
| Tööpuuduse määr | 9,7 | 5,5 | 14,4 | 16,8 | 16,6 | 15,4 | 13,7 |
| Tööjõu tootlikkuse kasv (hõivatute arvu järgi) | 6,6 | -3,8 | -6,1 | 1,2 | 1,5 | 1,9 | 1,9 |
| Töötajate hüvitiste kasv | 13,9 | 13,6 | -14,2 | -5,7 | 1,2 | 3,9 | 5,3 |
| - Keskmise palga reaalkasv | 7,5 | 3,2 | -5,7 | -4,2 | -0,2 | 0,5 | 0,8 |
| - Keskmine palk (EEK) | 12 912 | 12 175 | 11 688 | 11 840 | 12 171 | 12 597 | |
| - Keskmise palga nominaalkasv | 13,0 | 13,9 | -5,7 | -4,0 | 1,3 | 2,8 | 3,5 |
Kui läheb hästi
Positiivse stsenaariumi korral taastub meie kaubanduspartnerite majanduskasv 2010. aastal, suurendades Eesti ekspordivõimalusi juba käesoleva aasta lõpust.
Positiivse stsenaariumi kohaselt jõuab Eesti majanduskasv 2010. aastaks nullilähedale. Majanduskasvu panustab eksport, ent tööturu viiteajaga reageerimise tõttu jätkab sisenõudlus tuleval aastal kokkutõmbumist.
Kui läheb pahasti
Riskistsenaariumi korral ennustab rahandusministeerium keskmiseks palgaks 2009. aastal 12 207 krooni, 2010. aastal 11 938 krooni ning 2011. aastal 12 356 krooni.
Kevadise riskistsenaariumiga võrreldes ennustab rahandusministeerium tööhõive järsemat kahanemist tänavu (-9500 töökohta) ning kiiremat taastumist järgmisel aastal (+5300).