Halb töökoht jätab töötaja vaesuselõksu

Tööturg ei anna palju lootust inimestele, kelle oskused on aegunud kas elukutse kadumise või tööstuse Euroopast väljaviimise tõttu. Eelkõige on see oht neil, kes teevad madala kvalifikatsiooniga tööd, mille eest niigi kuigi palju palka ei maksta. Samuti ähvardab tööturul tuulevaikuses triivimine noori, kel on kas üldine kesk- või algharidus, kuid puuduvad ametioskused.

Ei vaesel anta valida

Sellises olukorras on inimesed sunnitud haarama kinni ükskõik millisest tööst, mis on neile vähegi jõukohane. See tähendab, et nad ei saa esitada erilisi nõudeid palgale, tööajale ega isegi töökoha seaduslikule vormistamisele.

Niisugused ametid on aga oluliselt ebakindlamad kui töökohad, millel töötajaisse teeb ettevõte suuri investeeringuid ning seepärast muretseb ka nende säilitamise pärast. Tulemusena on Euroopas suur osa töötajaid, kes ajavad aastate kaupa läbi ajutiste madalapalgaliste tööotsadega, makstes palgast tööta oleku ajal tekkinud võlgu ning pääsemata tegelikust vaesusest.

Väikestest probleemidest kasvavad suured

Sellistes peredes kasvanud lastel on suur oht jääda samuti parema hariduseta, kuna nad lähevad varakult tööle ja langevad koolist välja. Ka ei loo pidev rahamure perekonnas soodsat keskkonnda õppimiseks.

Järjest uued põlvkonnad, kes veedavad oma elu vaesuslõksus, mõjuvad halvasti kogu Euroopa majandusele, kuna suure osa ajast peab sotsiaalhoolekanne neid toetama, kuid ka nende töökohad ei ole kuigi tootlikud. Mida suurem osa majandusest ei tooda kuigi suurt lisaväärtust, seda väiksem on Euroopa konkurentsivõime maailmas.

Kuidas võidelda vaesusega?

Kuidas Euroopa vägevad siis sellega võidelda mõtlevad? Üks paremaid vahendeid on kindlasti haridus. Ehkki igaüks võib tuua mõne vastupidise näite, on üldine tööpuuduse tase kõrg- või kutseharidusega inimeste seas siiski madal. Kui algselt pooleli jäänud haridust oleks lihtsam lõpetada, annaks see töötajale ligipääsu uutele töökohtadele, mille taotlejana teda siiani ei arvestatud.

Kes hulgust ikka õpetab

Teine hariduslik probleem on kutsealased koolitused. Nagu näitas mullu tehtud üleeuroopaline uuring, saadavad ettevõtjad suhteliselt meelsasti koolitustele alalisi töötajaid, ent ajutiste töötajate ligipääs täiendõppele on pehmelt üteldes nadi.

Pikapeale tähendab see, et kes kord on hakanud ajutisi töid tegema, sel on oht nende peale jäädagi: kui ta teadmised erialast ei täiene, langeb tehniliste nõuete uuenedes ka tema kvalifikatsioon. Ettevõtjate suhtumist aitaks muuta vastavad sihttoetused, kuna sel juhul ei riskiks nad ajutist töötajat koolitades nii suurel määral oma rahaga.

Võõras leib on magusam

Vaesuslõksu vastu aitab ka Euroopa tööturu integratsioon. Kui inimene ei leia sobivat tööd kodumaalt, võib ta minna ükskõik millisesse Euroopa liikmesriiki - võimalus, mida paljud eestlased ka kasutavad. Muidugi ei ole see nii lihtne, kui pressiteadete ja voldikute põhjal tunduda võiks.

Riikide vahel on hulk bürokraatlikke takistusi, eri maade seadusandlused võivad omavahel konflikti minnes palju probleeme tekitada. Ehkki Euroopa Liidu töövahendussüsteem EURES edastab juba aastaid teavet töökohtade kohta üle Euroopa, võiks see kahtlemata palju sujuvamalt liikuda.

Keel teeb uksed lahti

Samuti ei ole inimesed ise sageli teises riigis töötamiseks valmis. Isegi kui soovi oleks, ei pruugi neil olla enesekindlust võõral maal tööga hakkama saamise suhtes, segadust tekitavad võõras kultuur ja maksusüsteem. Takistuseks võib saada ka kehv keeleoskus - mis toob meid jälle tagasi hariduse juurde.

Loomulikult ei kujutle keegi, et kõigist neist probleemidest võiks kümne aastaga täielikult vabaneda. Ent kui kogu Euroopa Liit tegutseb koos ühtse plaani toel, on tõenäosus olukorda parandada suurem kui mitte midagi tehes.

Loe ka: Euroopa eesmärk: 3/4 inimesi peab saama töö

Töö Euroopas: Kollektiivlepingud ja ületunnitöö (VIDEO)