Euroopa eesmärk: 3/4 inimesi peab saama tööd

Võitlus majanduskasvu ja töökohtade nimel nõuab Euroopa riikidelt ühist tegutsemist. Seepärast püstitab strateegia Euroopa Liidule 2020. aastaks viis eesmärki, mille suhtes saab tegevuse edukust pidevalt mõõta.

"Üks meie majanduse võtmetegureist on kaasav kasv. See tähendab kõrget tööhõivet ning tugevat sotsiaalset ja territoriaalset sidusust," selgitas Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor.

Kõigepealt peab Euroopa omandama üleilmse majandus- ja rahanduskriisi õppetunnid. Meie majandused on tihedalt seotud. Ükski Euroopa Liidu liikmesriik ei suuda globaalsete raskustega üksinda toime tulla. Me oleme tugevad koostöös ning edukas väljumine kriisist sõltub meie ühtsest majanduspoliitikast. Ebaõnnestumise korral järgneb kümme allakäiguaastat, mil valitsevad kidur kasv ja kõrge strukturaalne tööpuudus.

Seepärast seab Euroopa 2020 strateegia paika sotsiaalse turumajanduse visiooni järgmiseks aastakümneks. Selles toetutakse kolmele tihedalt seotud ning üksteist tugevdavale valdkonnale: arukas kasv ehk majanduse arendamine teadmiste ja innovatsiooni põhjal; jätkusuutlik kasv ehk madala süsihappegaasireostusega, ressursisäästliku ja konkurentsivõimelise majanduse edendamine; kaasav kasv ehk kõrge tööhõivetaseme hoidmine ning Euroopa riikide sotsiaalne ja territoriaalne lõimimine.

Liikumist nende eesmärkide poole mõõdetakse viie üleeuroopalise eesmärgiga, mille alusel liikmesriigid püstitavad omaenda eesmärgid:

• 75 protsenti 20-64aastastest peab saama tööd.
• 3 protsenti Euroopa Liidu SKPst tuleb investeerida teadus- ja arendustegevusse.
• Tuleb jõuda kliima- ja energiaeesmärkideni "20/20/20".
• Koolist varakult väljalangejate osakaal peab jääma alla 10 protsendi ning vähemalt 40 protsenti nooremast põlvkonnast peab saama kõrgkoolidiplomi või akadeemilise kraadi.
• Vaesusriskiga inimeste arv peab kahanema 20 miljoni võrra.

Eesmärkide saavutamiseks pakub Euroopa Komisjon välja rea algatusi. Nende käimalükkamine on kogu Euroopa ühine siht ning selleks tuleb tegutseda kõigil tasemetel: üleeuroopalistes organisatsioonides, Euroopa Liidu maades ning kohalikes omavalitsustes.

• Innovatsiooniliit: teadus- ja arendustegevus ning innovatsioonipoliitika keskendub suurtele väljakutsetele, kahandades lõhet teaduse ja turu vahel, et muuta leiutised reaalseteks toodeteks. Näiteks säästaks ELi ühine patendisüsteem ettevõtetele igal aastal 289 miljonit eurot.
• Noorus liikvel: Euroopa kõrgharidussüsteem kvaliteeti ja rahvusvahelist ligitõmbavust tuleb tõsta, edendades tudengite ja noorte spetsialistide liikuvust tööjõuturul. Konkreetse tegevusena peaksid kõigi liikmesriikide vabad töökohad olema kogu Euroopas paremini kättesaadavad ning kõik Euroopa riigid peavad tunnustama ühtviisi töötajate ametinõudeid ja -kogemust.
• Euroopa digitaalagenda: ülikiire interneti toel tuleb luua digitaalne ühisturg, mille jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne kasu oleks kõigile võrdselt ligipääsetav. Kõik eurooplased peaks saama ligipääsu ülikiirele internetile aastaks 2013.
• Ressursisäästlik Euroopa: tuleb toetada üleminekut ressursisäästlikule ja madala süsihappegaasitootlikkusega majandusele. Euroopa peab jääma oma 2020. aastaks seatud eesmärkide poole energiatootmises, -säästus ja -tarbimises. 2020. aastaks annaks see 60 miljardi euro võrra väiksema nafta- ja gaasiimpordi.
• Roheline tööstuspoliitika: Euroopa tööstus peab olema kriisijärgses maailmas konkurentsivõimeline, edendama ettevõtlikkust ning arendama uusi oskusi. See lähenemine loob miljoneid uusi töökohti.
• Euroopa vaesusevastane platvorm: tuleb tagada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtsus, aidates vaestel ja tõrjututel saada ühiskonnas aktiivne roll.

"Euroopa 2020" strateegia tähendab, et juhtimine ja vastutusvõime tuleb viia uuele tasemele. Euroopa Komisjon kutsub riigipäid ja valitsusi üles osalema uue strateegia elluviimises ning tagab, et eesmärgid jõuaksid paberilt tegudesse.

Euroopa uuest majandusstrateegiast võib pikemalt lugeda Euroopa Komisjoni kodulehel.

Loe ka: Halb töökoht jätab töötaja vaesuselõksu

Töö Euroopas: Kollektiivlepingud ja ületunnitöö (VIDEO)