Eksperdid riigikogus: Eesti põhiprobleem on puudus oskustööjõust

Ettekannetega esinesid Eestimaa Rahvaliidu esimees Karel Rüütli, Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare ning Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

Rahvaliit tahab veel üht ministrit

Karel Rüütli tegi ettepaneku luua tööhõive küsimuste koordineeritud ja kompleksseks käsitlemiseks portfellita tööministri ametikoht ja töötada välja meetmete plaan ning riigi rakenduskava töökohtade loomiseks.

Majanduse konkurentsivõime tõstmiseks soovitab Rahvaliit luua heanaaberlikud suhted Venemaaga ning tingimused innovaatiliste investeeringute toomiseks Eestisse.

Vare: Struktuurne tööjõupuudus jääb püsima

Raivo Vare pidas töötuse leevendamise üheks võtmeküsimuseks haridust. Vare keskendus oma ettekandes strateegilistele valikutele. Meie kriisi Soome ja Rootsi 1990ndate kriisiaastatega võrreldes leidis ta, et eksisteerivad teatud seaduspärasused. Vare arvates on Eesti šanss pigem strateegilistes muutustes, kuid tuleb arvestada, et taastuvad vaid majanduse üksikud osad ja majanduse edasine kasv võib olla teatud määral lihtsakoelisem.

"Kindlasti jääb püsima tugev struktuuriline tööjõupuudus," hoiatas Vare. "Realiteet on selline, et tänane majanduse olemus ei too püsivat uut kasvu ehk me ei suuda tagada märgatavat elatustaseme tõusu ja sotsiaalse pildi paranemist." Ta nentis, et praeguse majandusstruktuuriga ei jõua Eesti arenenud riikidele järele.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna tehtud välisinvestorite uuringust selgus, et põhiline väljakutse on oskustööjõud. Arengufondi nägemuses on need kolm vaala, millele me peame panustama, eksport, kapital ja inimesed.

Ühekülgseist meetmeist ei piisa

Raul Eamets selgitas, kuidas drastiline töötuse kasv on mõjutanud tööpoliitikat. Eametsa sõnul on rõhuasetused muutnud: kui varem pandi suhteliselt suurt rõhku koolitusele, siis nüüd on esikohale tõusnud kiired meetmed nagu palgatoetused tööpraktika, tööharjutused. Samuti on kasvanud sotsiaalsete töökohtade loomine.

Varem riigikogu kõnepuldis esitatud ettepanekud jagas Eamets kolme kategooriasse. Kiire efektiga meetmed on sotsiaalsed töökohad, palgatoetused, tööpraktika, töötute klubid. Keskpika perspektiiviga meetmetena nimetas Eamets koolitust, ümberõpet, ettevõtlustoetust, sotsiaalmaksuvabastust neile, kes võtavad tööle töötu, samuti korterelamute energiatõhususe programmi ning erinevaid ettevõtluse tugiprogramme. Pikas perspektiivis avaldavad tööturule mõju tasakaalustatud eelarvepoliitika, ettevõtlusõpetuse viimine koolidesse, euro kasutuselevõtt ning haridusreform.

Eametsa sõnul ei tohiks päris kõrvale heita neist ühtki, kriisi tingimustes tuleb saavutada meetmete vahel tasakaal. Eamets juhtis tähelepanu probleemidele, mis selgusid Eesti aktiivsete tööpoliitikameetmete ning elukestva õppe uuringust. Probleemide lahendamiseks esitas ta konkreetsed ettepanekud, näiteks tööpoliitika meetmete laiendamine töötavatele inimestele ja osaajaga töö soodustamine.

Loe ka istungi stenogrammi.