Pankurite palgalaeks saab 500 000 eurot

Riigiabiga päästetud pankade juhid ei tohi saada preemiat, kuni pangad on riigiabi tagasi maksnud, pankurite preemiate laeks saab 50 protsenti töötasust ning preemiamakseid tehakse alles pärast tegeliku tulu laekumist, mitte prognooside põhjal. Juulis pannakse reeglid hääletusele parlamendi plenaaristungil.

"Uute reeglite eesmärk on kehtestada jõuline ja õiglane tasusüsteem, mis julgustab eelistama pikaajalist stabiilsust liigsele riskivõtmisele," selgitas enne hääletust Briti sots Arlene McCarthy, kes eestvedamisel reegleid parlamendis menetletakse. "Pangakapitalile seatud reeglid tagavad, et pangad hoiavad piisavat rahatagavara, katmaks kahjumeid kõrge riskiga kauplemisest, näiteks keeruka struktuuriga kinnisvaratagatisega väärtpabereid, mis on kriisieelsest ajast saati endiselt pankade bilansis. On liiga suur risk jätta need potentsiaalselt mürgised varad maksumaksjate kaela."

"Ma tahan, et pangandus naaseks idee juurde, mis oli erapankade aluseks, kui osanikud riskisid omaenda rahagi ning investeerisid panga pikaajalisse tervisse," lausus komitee juht, Briti liberaaldemokraat Sharon Bowles, rõõmustades hääletustulemuse üle. "Kui pankurid ja kauplejad tahavad minna mõne muu jurisdiktsiooni alla, näitab see, et nad ei usu iseenda tegevuse edusse. Lahkujate kohta ütlen ma: hea, et nad läinud on."

Direktiivi kannab praeguseks nime "Kapitalinõuete direktiiv III" (CRD3). Selle saatuse üle otsustavad võrdselt Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu. Direktiiv põhineb ülemaailmse pangandusjärelevalveasutuse Baseli Komitee soovitustel. Komitee heakskiidule järgnevad läbirääkimised parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, enne kui seaduse kiidab heaks Parlamendi täiskogu.

• Uued reeglid ei luba maksta riigiabi saanud pankade juhtidele preemiat enne, kui abi on tagasi makstud. Juhtide palgalaeks saab 500 000 eurot.
• Preemiate laeks saab 50 protsenti preemiasaaja kogutöötasust. Selline vahekord fikseeritud ja muutuva töötasu vahel annab preemiapoliitikale piisavalt paindlikkust, sealhulgas võimaluse preemiat üldse mitte maksta. Korralik püsitöötasu vähendab ka kiusatust võtta riske.
• Uus kord ei luba maksta preemiaid ette pelgalt kasumiprognoosi põhjal. Vähemalt 40 protsenti preemiast (suurte preemiate puhul 60 protsenti) tuleb edasi lükata vähemalt viieks aastaks ning seada sõltuvusse kaupleja tegevusest. Kui kauplemistulemused jäävad ootustele alla, jääb preemia maksmata.
• Vähemalt 90 protsenti edasilükkamata töötasust makstakse välja "tingimusliku kapitalina", mida pank võib raskuste korral kasutada vähemalt viie aasta jooksul. Nii seotakse töötajate huvid panga pikaajalise tervisega ja tugevdatakse selle kapitalibaasi. Samuti piiratakse rahalised preemiad väikese osaga (maksimaalselt 6 protsenti) kogupreemiast.
• Uued reeglid kohustavad Euroopa Liidu ja liikmesriikide järelevalveorganeid seadma finantssektori tasustamispoliitikale kindlaid kriteeriumeid. Nii saavutatakse selge ülevaade tasustamispoliitikast liikmesriikide ja pankade kaupa, mis võimaldab märgata uut riskiohtu juba varakult.