KÜSITLUS: Kas sinul on piisavalt tööalaseid oskusi?

ei ole.

Mul on piisavalt oskusi, vilumust ja kogemust. Probleem on selles, et nende peente, kauaõpitus oskustega ei vajata mind kusagil, väljaarvatud prsegune töökoht. Tahaks töökohta vahetada, aga ei õnnestu, sest olen spetisaliserunud väga kitsale erialale. Tööandja samuti teab, et minusugustel spetisalistidel pole, vähemalt Eestis kusagile mujale minna. Ja seetõttu pole mingit lootust palgatõusule, töötingimuste parendamisele, ametikõrgendusele ega muudele soodsatele asjadele, mida üks kvalifitseeritud ja kogemustega töötaja väärib.

ekspertile niipalju: oskused ja teadmised mul on, töökohta mitte - mida hädasti vajaksin. muu eriala järgi erilist tungi ei tunne. võõrastest keeltest valdan vene , inglise, soome keelt, vähesel määral ka ukraina keelt. raamatukogust õpikut pole koju toonud, õhtuti kursustel ei käi - kasutan aktiivselt internetti uue töö leidmisel, mida ka sulle, riigikogu ekspert, soovitan.

Arvan,et olen targem kui meie isehakanud poliitsuurpetturid.Nii,et võin vabalt riigikogusse kandideerida.

oskusi ja teadmisi pole kunagi piisavalt. seega õpin ja täiendan ennast pidevalt.
oma praeguse tööga saan küll hakkama, kuid tehnika areneb ju kiiresti.............

no mul on erialane magitrikraad ja ca 10 aastat erialast töökogemust. lisaks palju koolitusi ja pooleli doktoriõpingud.

Ameteid ja oskusi (sealhulgas KÕRGTASEMEL) võib ju olla kümneid kordi rohkem, kui Hunt Kriimsilmal, kuid kui ikka tööd ei ole, võib nende oskustega vaid kodus ahju kütta!

kitsas alas on haridus ja töökogemus olemas. pigem otsin uusi väljakutseid.

Kuidas sul saavad need oskused olla, kui sul ei ole õppimisharjumustki? Oleks sul õppimisharjumus, siis sa laiendaks oma oskusi pidevalt ja see ala ei oleks niii kitsas (eriti kui sa ütled, et seda kitsast ala juba oskad) ...või viskas millalgi õppimine üle? su tööandja siis järelikult teab ka seda, et sa ei viitsi õppidagi - miks siis palka tõsta, kui arengut ei ole? palka tõstetakse ikkagi siis, kui inimene uusi võimeid-oskusi omandab ja rohkem väärt on.

ja kui sa ringi vaataks, õpiks ja kogeks, oskaks ka muid töid teha ja ei istuks oma "kitsa spetsialiseerumise" otsas (et õppisid mingi ühe triki ära ja nüüd muudkui kordad seda?). palka tõstetakse loovatel ja andekatel inimestel, kes uusi trikke õpivad ja ise kohanevad; selliseid vajab ka firma, et kohaneda ja ellu jääda - sinust pole lihtsalt mingit kasu. loovus ja andekus on 99% töö ja 1% õnn.

Pool aega jääb inimestel töö leidmine keele taha. Kui sa ikka firma töökeelt ei mõista, miks peaks keegi sind sinna tahtma? Ükskõik, on see siis eesti, vene, soome või rootsi firma - mida rohkem keeli suus, seda suurem on lootus kas või mingi tööots saada. Sa võid olla kodus ilgelt vinge spetsialist, aga sellest pole keeleta mingit kasu. Keegi ei taha umbkeelset arsti ega isegi mitte keevitajat, aga töötukassa koolitused ei õpeta näiteks soome keelt ehitajatele või rootsi keelt raamatupidajatele.

Mul on kekkonnaalene kutseharidus ning keskkonnalane kõrgharidus aga puudub töökogemus. See viimane ongi suur probleem, kuna olen kandideerinud mitmetesse asutustesse keskkona valdkonda siis tuleb ikka ja jälle üks ja see sama vastus. "olite väga tugev kanditaat. Täname et kandideerisite meiepoolt pakutavale kohale, aga kahjuks otsustasime inimese kasuks, kel on töökogemus." No ja mis ma siis nüüd teen. Võtsin kätte hakkasin uuesti õppima. Olen läbinud mitu ettevõtlus ja turundus koolitust, keevitajakursused, tootmistehnoloogiate uuendused, suhtlemispsühholoogia. Sügisel plaanin uuesti ülikooli minna, et ehk tuleb kasuks, aga ei tea veel kas tasub? Mõtlen veel! Hetkel üritan luua oma ettevõtet kahju küll kuid valdkond on selline, et töötajaid palgata ei saa sest siis ei elaks ise ära, sest vanastajast tulevad õppelaenud tahavad tagastamist. Olgu see selleks, aga mis teevad need inimesed, kel pole võimalik end koolitada, kel tõesti oleks seda vaja? Siin ei saa rahvas ise midagi teha, sest see on riigi tegemata töö. Kõik ütlevad, et olge mureta ega hullemaks minna ei saa. Hea nali!
Hetkel oleme euro ootuses, riik vassib et kõik jääb samaks ainult raha vahetub! Muffigi see on raudselt suur hinnatõus rahvale, sest hindu hakkatakse koheselt ümardama ning riigirahakott muutub sellevõrra paksemaks. Näide kui praegu maksab leib 90 euro senti siis näiteks homme, mil kasutame juba eurot on see päts üks euro, lihtne ümardus eksole. Nii et ärge lootkegi, et kannatuste jada veel lõppeb. See on alles algus!

Siin keegi mainis siin keeleoskusi. Valdan vabalt eesti, vene ja soome keelt ning maha parseldada ei lase ennast ka inglise ja rootsi keeles. Olen õppinud ja täiendanud ennast varem ja kasutan praegust aega samuti õppimiseks. Minu probleem ei ole ilmselt mitte oskuste, kogemuste ja tahtmise puudumine, vaid vanus (55). Ma võin kas või bantu neegrite dialekti selgeks õppida tööandjad räägivad ikka parasjagu nii, et ühist keelt on raske leida.

Nendest, kellest said buumi ajal "ehitajad", vähemalt pooled pole mingid ehitajad vaid, taksojuhid, IT-mehed,müüjad jne. Nemad peaksid küll mingi muu ameti otsima. Ehitaja amet ja töö ei kao kuhugi ka tulevikus ja tõelised ametimehed olid,on ja jäävad vajalikuks. Ise olen üle kahekümne aasta olnud ehitus-meister ja oman piisavalt oskusi ja kogemust et oma tööga hästi toime tulla. Kui ma peaksin nüüd (olude sunnil nt.) mingi uue ameti õpima, siis ajapiku minu oskused ja
kogemused kannatavad ja ma pole enam nii profesionnalne.
Kindlasti on meil oskustöölisi piisavalt, aga kui nad pole saanud pikka aega rakendust siis nende tase on kindlasti langenud. KAS SEE ON NENDE INIMESTE SÜÜ? EI,viga on enamasti ikka nendes kasumiahnetes ärimeestes kes teevad oma pingutusi ainult kasumi eesmärgil, mitte aga väärtuste lomiseks.
NII ET VASTUS ON ÜHENE, ISEGI KUI INIMESTEL ON PIISAVALT OSKUSI, SIIS NEID LIHTSALT EI VÄÄRTUSTATA. Eesti majanduse suurim probleem on see et majandust tegelikult polegi.

Kas on piisavalt tööalaseid oskusi? Mingisuguseid elementaarseid on, Pro/Engineer ja vajadusel saab labidaga kah hakkama, aga huvitav, kus neid oskusi siin aktsiaseltsis kasutada?
Vaat labidatööd teeks hää meelega- kaevaks suure osa sellest Toompea tuulelipust maa sisse ja veeretaks suured kivid pääle kah, seda täieste tasuta muideks!

paljudel aladel Eestis ei leia häid vajalike oskustega töötajaid :(
Kui ikka neljakümnest kandidaadist on vestlusele võimalik kutsuda kolm, on kurb küll.

Küsimus peaks ikka olema: Kas tööandjad maksavad piisavalt su teadmiste ja oskuste eest?

alustuseks võiks ikk artikli peale kirjutamist üle kah lugeda, oleks ehk kirjavigasid vähem.

aga asjast - praeguse töö tegemiseks on oskuseid piisavalt ja natuke rohkem, kuid laiemas laastus - õppida, õppida, õppida. pakun et enamustel meist ei ole töökoht piisavalt magus, et tahaks seda elu lõpuni teha, parema töö saamine aga eeldab suuremat kompetentsi. lapsepõlvele tagasi vaadates kahetsen, et vene ja prantsuse keele tundidele rohkem rõhku ei pannud. mitte et ma ilma hakkama ei saaks, kuid iga lisanduv võõrkeel laiendab maailmavaadet. igal inimesel peaks vähemalt üks võõrkeel suus olema, kes ennast harituks tahab nimetada peab neid rohkem oskama

aahahhaaaa mida asja, kritiseerin siin artikli kirjavigu, kuida enda kommentaar on neid täis. tuleb välja, et veel üks keel oleks vaja selgeks õppida - eesti keel

to: kahjuks
Ma ei tea muidugi mis tipp-tehnoloogia alaga sinu kompani tegeleb , aga ehk aitaks see kui tuleksid maa peale tagasi ja vaataksid reaalseid vajadusi ja tingimusi Eestis ilma roosade prillideta.

Kahjuks on nii, et oskusi jagub, aga pole sattunud siiani sellise tööandja juurde, kes seda ka hinnata oskaks. Olen mitmel alal oma kompetentsust tõestanud, aga ainult tööandja otsib alati võimalust vähem palka maksta ja rohkem kohustusi luua. Arvan,et rohkem kui kümme aastat pritsumehena on päris paras teadmiste ja oskuste pagas, aga nüüd loodab riik, et ma seda tasuta(vabatahtlikuna) teeks. Õnneks toidavad mind teised alad ja õpin ning täiendan ennast pidevalt(enda kulu ja kirjadega) Aga muidugi palk ikka miinimumi ligi, sest kõige tähtsamat pole siiamaani ära õppinud. Nimelt valetamist ja varastamist ning parteisse pole kah astunud ja südametunnistus on täitsa alles veel.

OLge nüüd,seda ju tore vaadata kui inimesed omavahel sõnasõda peavad(ladvikul).Täiendõppest niipalju,et enam ei tule neid kui firma ei teata et sind tööle võtab.Ja õpe mida riigihanke korras antakse on poolik või veelgi nigelam.Õpetatakse kuidas mutrit kinni keerata,ja mitte kuidas lahti keerata.See on juba teine teema ja nõuab jällegi sama suurt rahalist süsti(see on näiteks toodud).Alles ise tegin sellise koolituse läbi.

Parim mis riik kriisis teha saaks on soodustada ettevõtlust igakülgselt(mitte paberil!!!) ja keskenduda siseturu aktiivsemaks muutmisele, jagades riigihankeid erinevatele firmadele, luua kokkuostuhinnad, et tootjatel tekiks mingi kindlus ja tarbijad teavad, et saavad toodet kindla hinnaga jne jne. Ei pea kõike ette laulma, suure papi eest võiks ise ka midagi välja mõelda.

Olen koguaeg õppinud, töökäigus, iseseisvalt, lugenud palju erialast kirjandust, omandanud erinevaid töökogemusi, kuid tööd leida on ikka kõige kindlam tutvuse kaudu. Miks? Sellepärast et, kui tuttav soovitab, ei nõuta sinult cv-d ega detailset eluloo kirjeldust ega viriseta sinu diplomi kallal. Ka ei olda sinu kogemustest ja oskustest huvitatud - tuttav ju soovitas! Kandideerides, pead sa meeletult tõestama, ei sobi sinu diplom, ei loe kogemused ega oskused - sest sind pole tuttav soovitanud! Eesti rakenduskõrgkoolides antakse sulle palju, hästi palju erinevaid aineid - kuid kõigest saad sa vaid näpuotsaga, sa tead nii palju, kõike hästi killustatult ja üldiselt. Tehtud tööd ja kirjutatud referaadid lähevad ei tea kuhu, ja nende tulemustest ei saa sa iial teada, mida tegid hästi, milles arenguruumi jne. Lõpuks avastad, et oled nii tarke, ja ikka jäävad ettevõtete uksed sinu ees suletuks, sest sa oled nii tark! Aastad aga lähevad ning lisaks tarkusele lisandub takistavaks teguriks töö leidmisel ka sinu sünniaasta, mis reedab sinu noorteklassi mitte kuuluvaks. Ja kui sa noorteklassi ei kuulu, sest töölevõtjad on ju noorteklassist, siis polegi sul muud teha kui avada Töötukassa uks, juhul kui sa ikka sinna sobid. G. Lichtenberg on aga öelnud, et "Me ei õpi selleks, et oma tarkust näidata, vaid selleks, et seda kasutada!", paraku mulle tundub, et me õpime just selleks, et oma diplomeid ja kraade demonstreerida, kasutamiseks napib tuttavaid ja isetegemiseks raha...