Tööpuudus tihendab päästeameti ja politsei ridu

Eelmisel aastal tuli mitut puhku teateid, et päästekomandodes napib inimesi. Küll kõneldi muredest Viljandis, küll Muhu üksuse sulgemisest. Praegu aga vajab päästeamet kodulehel seisva info järgi otsustades vaid kolme inimest: üht osakonnajuhatajat ning kaht peaspetsialisti.

Kas tööjõupuudus on leevenenud või pole pole pärast eelarvekärpeid lihtsalt võimalik uusi inimesi palgata?

"Majandussurutis on mõjunud meile vastupidiselt," nendib päästeameti personalijuht Katrin Peets. "Päästekoolis on konkurss ühele kohale kaks soovijat, päästekeskustes töölesoovijaid palju. Nüüd võime kaadrit taas valima hakata, samuti on päästekomandod võrdlemisi komplekteeritud."

2006. aastal oli nelja politseiprefektuuri peale puudu 500 politseiametnikku, täitmata oli 15% töökohtadest. Kõige suurem oli mure Põhja politseiprefektuuris, kus seisis tühjalt ligi viiendik töökohti.

"Politsei personaliprobleemid hakkasid lahenema 2007.aasta kevadel, tänu politseinike palgatõusule ning uue motivatsiooni- ja karjäärisüsteemi rakendamisele. Siis suudeti politseinike arvu langus peatada ning koguni väikeseks kasvuks pöörata," kommenteerib politseiameti vanempressiesindaja Tiia Sirelpuu.

2007. aasta alguses tõusis politseinike miinimumpalk 7500 kroonile. Koos lisatasudega õhtu- ja öötöö, valveaja ning ületundide eest kujunes palgatõus märksa suuremaks.

Palgakasv on jätkunud tänini: 30. detsembril kehtestatud valitsuse määruse järgi on politseiniku miinimumpalk 9000 krooni. Sama raha makstakse ka sisekaitseakadeemiasse õppima suunatud politseinikele.

"Täiendust oma kaadrile saame igal aastal Paikuse politseikooli lõpetajate hulgast," lausub Sirelpuu. "Kui rääkida käesolevast aastast, siis momendil on politseiametnike ametikohtadest täidetud 95% ning töötajaid otsitakse vaid Põhja ja Ida Politseiprefektuuri."

2008. aasta lõpu seisuga töötas Eesti politseis 3218 politseiametnikku ja 1015 teenistujat.